Jagajale jäävad näpud!

No see korralik talvekülm koos lumega on VÕRRATU! Ülemisel pildil on vaade aknast, järvele. Lausa lust! Oleks täna kauemgi õues olnud, aga meite pesamuna väga kaua ses külmas ka ei taha olla. Tema vast oleks, aga lumi raskendab veidi liikumist ja paigal olles hakkab ajapikku külm. Liikumatult paksult riidessepanek pole ka lahendus. Tahaks ise kaugemale kolama minna, aga omal jalal ta kuigipalju ei sumpa ja käru on ses lumes siin ka raske lükata. Meil pole siin ka linnatänav, mille massinad puhtaks lükkavad. Majaesine tehakse jah omainimeste poolt puhtaks, ent järvepoole väiksed teed on ilma meelevallas.

Tegelikult kulutasin ma pea terve nädalavahetusel sedakorda tühja töö ja vaimu närimise peale. Ma tõlkisin ühte asja (paar lehekülge!) eile terve päeva! Ja mitte et ma seda teha poleks osand või et raske olnus ... Ei, seda mitte! Aga see fail plõksis iga nati aja takka end miskise errori ettekäändel kinni. Urrr ... Ja ainult see! Eks peab asja uurima. Mis veider asjake see siis ikkagi on. Oleks nagu täitsa tavaline Wordi fail, aga ... Nojah, pühapäev läks nii asjata kaduma. Vähemalt oli laupäev lõbus, ja reedegi. Reedel käisime vist esmakordselt viimase pooleteise aasta jooksul mehega kahekesi väljas! Üks julge inimene valvas meite kolme möirat. Nu egas nad nii hullud ka ole. Aga samas saan ma aru ka neist, kes heameelega hoiaks ühte-kahte last, ent kolme pelgavad. Et äkki ei saa hakkama. Mul omal kah vahel poisid siin ajavad juhtmed kokku. Mis siis veel teistest rääkida. Aga noh, hetkel on pakkunud juba üsna mitu inimest end meile lapsevahti. Eks aeg näitab, kas vajaduse-soovi tekkides nad ka sama abivalmid on.
Ja laupäeval oli veidi külalisi, mehe endised tööökaaslased. Igati vahva seltskond. Ja mis on viimasel ajal juba vaat et tavaks saanud, ma alustan külaliste siinolles uusi sokke! Nii ka seekord. Sedakorda tulevad sellised häeste tavalised, üks miskisest vanast ajast jäänud lõng, st. jäänused. Koon nüüd vaat et rida realt kaht sokki korraga, et kui hakkab puudu tulema, tulevad vähemalt sokid ühtmoodi. Siis jätkame-arendame edasi sealt, kust lõnga napima hakkab. Ja siis kahte korraga. Kuigi kus on kirjas, et sokid peavad ühesugused olema?

Ja nädalavahetusel sobrasin taas oma juba kootud sokkide kotis ja lappisin ka mehe-laste vanu sokke ning tõdesin, et mingi ime läbi ei ole mul omal mitte üht paari villaseid sokke! Öeldakse ju, et jagajale jäävad näpud.