Kevadele vastu

Niih, homme lõpuks uuesti tööle. Meie peres pole niipalju tõbesid ühe talvise hooaja sisse varemalt mahtunud. Või ei paistnud see lihtsalt välja? Koduse mammana ei olnud ju küsimust, kuidas siis toimida, kui laps haigetab? Kõik sujus oma loomulikku rada mööda. Nüüd aga käibki osa elust perearsti mööda. Ja ellu on ilmunud mõiste hooldusleht. Just talvisemal ajal. Igatahes saime selle kõrvapõletikuga hetkel ühelepoole. Loodame, et uut laksu ei järgne. Perearst igatahes lohutas, et vähemalt hingamisteede tõbed olevat taandumas.

Teinud? Minemaks kevadele poolele teele vastu tegin omale veel ühe peakatte. Bareti Springtime in Philadelphia. Mu eelmine barett kukkus pisut liiga lopsakas välja,s ee jällegi tundus esmapilgul liiga tagasihoidlik. Nüüd aga täitsa ok. Kuduma hakkasin kiiruga,s est tahame perega laupäeval Helsinkisse minna ja tahtnuks miskit uut pähe, öhemat. Hakkasin siis lappama netis barette ja see jäi näppu. Mõtlesin juba, et loon silmad üles kui avastasin ehmatuseks, et see algab ju pealaelt. Nojah, siis hakkas hirm. Ma pole varemalt soonikut nõeklaga lõpetanud, selles mustris aga oli nimelt nii. Lihtsalt lõdvem lõpetamine ei tundunud ka ahvatlev. Nii ma siis palusin Muhvilt üht pisikest õpituba sooniku lõpetamise teemal. Nagu näha, oli mul hea õpetaja. Igatahes on peakate valmis. Pildid on tehtud täna suure poisi peas.
Lõngaks on Hjertegarni AlpacaSilk, kulus pisut enam kui 1 tokk. Mütsi kaaluks annab kaal siiski 50 grammi. Vardad on 2,5 ja 2,0. Ja suurus: täitsa minu peale. Mustris küsiti varrast 2,75, aga nood olid hetkel hõivatud ja varasem kogemus liigse lopsakusega tegi ka ettevaatlikuks. No siia oleks nood ideaalselt sobinud. Aga ma arvan, et ma teen teise samasuguse veel, teise lõnga ja vardaga. Hästi mõnus kudumine oli. Selle bareti lõnga värv on veidi nihkes, peaks olema veidi rohelisem.

Sellega lähen ma aga laupäeval Helsingisse. Nagu eelmine aastagi kujuneb koolivaheaja üks nädalalõpp Helnsingi-käiguks. Kindel see, et lõngapood peab teele ette jääma. Ja Meeskonna soov on Tropicario. Ülejäänu kujuneb nagu ta kujuneb. Ma loodan, et me seekord tervet marsruuti jala ei läbi nagu esimesel korral. Nüüd peaks nagu teadmist juba pisut olema ka.
JA ma väga loodan, et selle ühe päeva on ka ilmataat meie sõber.

Täna kudusin pisikesele naabri-Kennethile vesti. Kulus 1 tokk Novita Wooli. Kõigest. Paar palmikut, mõni tund ja valmis. Eks ta üks nukuvest on. Poiss saab ju laupäeval kõigest 1 kuuseks. Pilti aga vestist hetkel ei ole. Punane ei lasknud end lambivalgel pildile püüda.
Ja möödunud reede-laupäev meisterdasin ühele pisikesele tüdrukule sünnipäevakinki. Nuku sai omale särgi, püksid, kampsuni ja sokid. Kõik see sai pakitud roosilisse kotti. Neiule paistis meeldivat. Ma arvan, et ma nokitsen veel nukuriideid.
Pisike Kenneth on ka hetkel nuku eest. On ta ju niiii pisike.

Ich war jetzt etwa eine Woche mit den Kindern zu hause. Doch habe ich nicht viel gemacht. Habe mit ein neues Barett gestrickt. Springtime in Philadelphia. Ich mag das Muster. Schön und luftig.
Die Wolle stammt aus meinen Vorräten. Ich wollte was Grünes und fand ein passendes Ton bei Hjertegarns AlpacaSilk (60% Alpaka, 30% Merino, 10% Seide). Nadelspiel 2,5; für Rippen 2,0. Materialverbrauch: 50 Gram. Und die Grösse genau für mich. Voriges mal hatte ich ein Problem damit, dass das Barett zu üppig war. Diesmal hat es geklappt. Schon am Samstag geht damit nach helsinki spazieren. Ein Schulferientrip. Die Jungs wollen ja Schlangen sehen in Tropicario. Das ist nichts für mich, ich gehe lieber in ein Wollgeschäft.

Die Puppenkleider auf den unteren Bild sind ein Geschenk für ein kleines Mädchen, Triinu. Es war eine Freude die zu nähen und stricken. Heute habe ich auch eine kleine Veste gestrickt, nur ohne Bild, da diese Rote farbe sich beim Lampenlicht nicht zu fotographieren liess. Die Weste war für Kenneth, das kleine Sohn underer Nachbarn. Kenneth wird ja am Samstag erst 1 Monat alt. Jetzt muss ich noch Socken stricken.