Sunday, January 11, 2009

Pidžaamavabrik

Kui ma oma möödunud aasta lõpu postitusi kaen, siis vägisi jääb mulje, et ega ma muud kui pidžaamasid ei õmble. Igatahes sai valmis veel üks öine kehakate vanemale poisile. Tema eelmine ei olnud päris see, mida teha tahtnuks. Ka riie oli nagu ta oli. Igatahes jäi mulle üks tumesinine trikotaažijupp Abakhanis käies näppu ja nii ta tekkiski. Varukatel tuli veidi kangast jupitada, tükk oli lihtsalt selline. Aga nood kandiribad loovad mulje, et nii peabki. Ja egas vahet pole. Nii saigi meie pere suur maadeavastaja omale maakeraga rõiva. Pisut pikema kui vaja, sest kasvavad ju nood pisisipelgad nii kähku. Ise ei saagi aru, aga kui ta mõnda aega mul tööl kaasas polnud olnud, siis uuesti tulles lõid kolleegid kaht kätt kokku, et oi kui suureks kasvanud. Ega ise muidu aru saagi kui riietest ja vajadustest.
Parim ali poisiga on see, et uue kooliveeradi alguseks olid KÕIK teksad talle kitasd, ka need mis me olime vaehtult enne jõulu ostnud ja mis passisid siis igateoidi. Jõuluroad ja vähem liikumist - kaks peamist põhjust.
Ühe asja võtsin sel aastal veel ette. Kingikotid. Mõtlesin siin, et mis ma noist paberist kingikottidest ikka ostan või siis paberdan. Kui vähegi võimalik, suristan mõne rõõmsa kotikese massinaga kokku. Kuigi eks seegi sõltu kingi saajast. Poisi klassivendadele vast mitte. Nii läkski selle aasta esimene sünnipäevakink eile teele roosilises kotis. Päris kingimõõtu kott just ei tulnud, sest sai enne välja lõigatud kui kink ostetud, aga siiski.

Hetkel võtsin šnitti ühest kodus olevast Prismast ostetud poekotist. Ei midagi erilist ja kandevõime sõltub materjalist. Ent nii mõnigi kodus seisma jäänud ja sobivas suuruses riidetükk on piisavalt tugeva olemisega ning elab veel kotina vast mõnegi kasuliku aastakese. Kaks esimest on olemas ja üks läinud ja teine homme minemas. Egas midagi, uus kohe töösse.

Noch ein Pyjama für den ältesten Sohn. Wie eine Pyjama-Fabrik schon.
Und Neues in diesem Jahr: farbige Einkaufsbeutel als Geschenkpackung. Wenn´s nur passt. Dies hängt ja vom Geschenkempfänger ab. Die selbstgenähten Geschenkbeutel.

Labels: ,

2 Comments:

Blogger Elsa said...

Tore roosiline kott :)
Mina olen ka viimasel ajal tihti praktilist teed läinud - pakendan nt ka padjapüüridesse. Ise olen vähe õmblema saanud, olen kasutanud ka Selverist soodusaegadel ostetud padjapüüre. Vahel aplitseerin või kaunistan neid ka tekstiilivärvidega...

21:26  
Blogger Krentu said...

Oh, see roosiline kott.... see on lihtsalt imeline!!!

22:25  

Post a Comment

<< Home