Pidžaamavabrik

Parim ali poisiga on see, et uue kooliveeradi alguseks olid KÕIK teksad talle kitasd, ka need mis me olime vaehtult enne jõulu ostnud ja mis passisid siis igateoidi. Jõuluroad ja vähem liikumist - kaks peamist põhjust.
Ühe asja võtsin sel aastal veel ette. Kingikotid. Mõtlesin siin, et mis ma noist paberist kingikottidest ikka ostan või siis paberdan. Kui vähegi võimalik, suristan mõne rõõmsa kotikese massinaga kokku. Kuigi eks seegi sõltu kingi saajast. Poisi klassivendadele vast mitte. Nii läkski selle aasta esimene sünnipäevakink eile teele roosilises kotis. Päris kingimõõtu kott just ei tulnud, sest sai enne välja lõigatud kui kink ostetud, aga siiski.

Hetkel võtsin šnitti ühest kodus olevast Prismast ostetud poekotist. Ei midagi erilist ja kandevõime sõltub materjalist. Ent nii mõnigi kodus seisma jäänud ja sobivas suuruses riidetükk on piisavalt tugeva olemisega ning elab veel kotina vast mõnegi kasuliku aastakese. Kaks esimest on olemas ja üks läinud ja teine homme minemas. Egas midagi, uus kohe töösse.
2 Comments:
Tore roosiline kott :)
Mina olen ka viimasel ajal tihti praktilist teed läinud - pakendan nt ka padjapüüridesse. Ise olen vähe õmblema saanud, olen kasutanud ka Selverist soodusaegadel ostetud padjapüüre. Vahel aplitseerin või kaunistan neid ka tekstiilivärvidega...
Oh, see roosiline kott.... see on lihtsalt imeline!!!
Post a Comment
<< Home