Uue algus

Head uut aastat!

Kõigile, kes kuulevad-loevad, tunnevad-teavad jne. Tulgu see uus ilusam ja parem. Segase ja keerulise aja kiuste peab ju lootma.


Aga vanast aastast veel 1 võlg, too rätik Jaanale, poiste lasteaiaõpetajale. Valmis oli too juba mõne päeva eest, pildile sai täna. Rätik ise on sama vana jutt: Raasiku villane vikerkaarevärviline, kulu 215 grammi, ringvardad nr. 4. Mõõdud: kõrgus - 1 m, pikim külg 2,08 m. Mustriks on kombineeritud E. Clarki raamatust "Knitting Lace Triangles" kahte mustrit ripple lace ja flower lace pattern. Räti suuruse määras ära minu laiskus. Ühel ajahetkel, kui ma mõtlesin ühelt mustrilt teisele üle minna ning tahtsin hakata noid üleminekuridu kuduma, avastasin, et nood pidanuks nö sulanduma juba tollesse viimasesse mustrikorda, st. asendama mustrikorra viimaseid ridu. Ei jäänudki laisal inimesel muud üle, harutada ma ju ometi ei viitsi, kui kududa veel üks ripple mustrikord otsa. Nii ta kujunes.
Nüüd on vaja tollele veel kinkimise pakend ka meisterdada ja siis üle anda.

Aasta algas nagu ta algas, mitte just päris tõrvatilgata, aga esimene päev vähemalt sujus tegusalt. Nii sain ma valmis selle suvel juba musta manu ära mainitud punase pitssalli. Uhh, sellega oli lõpus ikka tükk pusimist. Kõigepealt kudusin ma äärepitsi kaks korda, sest esimese hooga tekitasin serva suisa volangi. Siis võttis see mahakudumine pea terve tänase õhtupooliku. Ohkama võtab. Nüüd tuleb hoida hinge kinni kuniks salli nädalavahetusel venitatud saan. Et kas siis ikka on kõlbulik või ei.

Igatahes olen hetkel võtnud suuna asjade lõpetamisele, mis samas ei tähenda, et uusi ei tuleks. Kuniks on ideid, seniks loon ka uusi asju varrastele. Peale selle tahaks uuel aastal anda kingikotti oluliselt suurema panuse kui selleaastane null. Mitmest blogist olen juba leidnud ses mõttes mõttekaaslasi. Ainult et omaenda tempot vaadates ei saa ma alustada ei jaanipäeva paiku ega juulis või septembris nagu plaanivad Krentu ja Sirliiz, vaid juba jaanuaris. Siis on lootust ka miskit valmis jõuda. Peale selle mõtlesin sel aastal kinkide pakkimisel teist moodi läbi ajada, õmmeldes riidest kotte ja kotikesi, vastavalt vajadusele. Ja siis tahaks varustada meespoolt kootud rõivastega, on teine siin ühe kampsuni "lahkumise" tõttu na õnnetu. Siis tahaks pidada piiri lõngade juurdeostmisel ja vähendada varusid. Samas isetegija (lõnga-)kaalulangetamisega ma ametlikult ei ühine, liiga palju "peab" reegleid ja samas ei pea fikseerima algkaalu. Nii pole nagu midagi langetada, eriti kui juurde võib ka osta. Pigem nagu jõudluse kontroll grammide-kilogrammide kaudu. Omaenda arvestuse tahan küll sisse seada. Just ses mõttes, et kuipalju ma olemasolevast läbi kudumise realiseerida suudan.
Kunagi jäid ühest teleprogrammi saatest kõrvu sõnad: mehed, ärge võtke nii suuri plaane. See käib hetkel ka minu kohta. Aga rasvane rind nõuab ka julget hunti. Ja kui unistada, siis juba suurelt. Unistus ju seegi.

Ein schönes neues Jahr, liebe Leser!

Noch ein Tuch aus dem vorigen Jahr. Ein Geschenk für Kindergartenlehrerin meiner Jungs. Tuch ist gestrickt aus Regenbogen-Wolle aus Raasiku, Materialverbrauch ca 215 Gramm. Maße: Höhe 1 Meter, die längste Seite 2,08 m. Muster aus dem Büchlein von Evelyn Clark "Knitting Lace Triangles"; kombiniert ripple lace und flower lace pattern. Rundstricknadel nr. 4.
Habe heute noch einen im vorigen Jahr begonnenen Schal beendet. Nur wartet der auf das Blocken und ein Bild, hoffentlich bin ich am Wochenende soweit. Habe mir ja vorgenommen die Anzahl der nicht vollendeten Arbeiten zu reduzieren. Ausserdem möchte ich auch meine Wollvorräte reduzieren. Ob das mir auch gelingt, dass werden wir mal sehen.