Raamatuvõlu

Jõulud on juba sellepärast huvitav aeg, et siis lähevad täide soovid. Nii ka eelmisel aastal. Ja nii sai minu kodune käsitööraamatute kogu täiendust näiteks sokikirjade raamatu näol. Nii omaenda huvist kui toredate inimeste abiga jõudis aasta lõpul ja nüüd, uue alguses, minu raamaturiiulisse veel nii mõnigi käsitöine raamatuke.
Siinkohal tõstaksin aga esile just toda Nancy Bushi pitsiraamatut. Oi kuidas too mulle meeldib. Kuskil Kuduv Koeraomanik juba mainis, et Victorian Lace oli tema jaoks 2008. aasta parim ost. Kuigi see aasta on veel nooruke, kaldun mina arvama, et ega sellele Nancy Bushi raamatule minu jaoks suurt konkurenti just tulemas ei ole. Sellele täna postkastist leitud raamatukesele lisab aga väärtust tiitellehe pühendus. Sel raamatul oli minu juurde nimelt veidi teine tee kui läbi poe-netipoe. Lugu on pisut pikem, aga ma püüan selle siia lühidalt kirja panna. Oli vist oktoobri algus, kui ameeriklanna Elizabeth raverlys kontakti võttis ja kohtuda soovis. Mis siis ikka. Läksin ja minu puu-inglise keelega saime isegi juttu puhutud veidi. Kuna ta ütles, et otsib käsitööraamatuid ja teada oli, et too Kihnu Roosi kinnaste raamat on ilmumas, tuli ka too jutuks. Aga sinnapaika see jäi. Detsembri alguses aga küsis Elizabeth aadressi, et saata jõulukaarti. Ma vastasin samaga. Aga kui ma kaarti saatma läksin astusin läbi raamatupoest ja suskasin lisaks kaardile ümbrikku ka tolle kindaraamatu. Üllatuskink jõuluks. Tema reaktsioonist raamatu saamisel jääb arvata, et oli meeldiv üllatus, läks õigesse kohta ja pakub huvi. Siis huvitus aga tema, kas minul see pitsiraamat juba on. Olin just proovinud seda amazonist tellida ja saanud vastuseks, et kui, siis saan selle alles märtsis-aprillis. Nojah. Tolleks hetkeks ma veel ei teadnud, et seda müütavad ka meite raamatupoed. Ja nii siis pakkuski E. välja, et ta saadab mulle omakorda kingiks tolle raamatu, autori pühendusega, sest nad olevat head tuttavad. Ja nii ta tuli. Igatahes on mul väga hea meel ja raamat kaunistab nüüd mitmel erineval moel minu riiulit. Ainult et kõik sallid on tolles raamatus nii ilusad, et ei tea millisest alustada.

Lisaks kinkisin ma iseendale selle ammu välja vaadatud saksa keelse maikellukesemustri raamatu. Ühe mustri erinevad kasutusvõimalused. Eriti huvitav on muidugi tolle mustri jõudmine raamatu autorini. Selleks oli vaja mitut juhuslikku kohtumist ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Aga ma parem ei hakka siin toda raamatukest ümber jutustama.
Veel soetasin omale Melissa Leapmani palmikuraamatu ning Country Weekend Knits. Mõlemad meeldivad mulle omale väga.

Hetkeseisuga olen enda jaoks juba uued raamatunimekirjad ka paika pannud. Soove jagub nii Ameerikamaa amazoni kui ka Saksa omasse. Igatahes on järjekorras kindlasti Alice Starmore´i fair isle raamat, kuigi see ilmub alles aasta teises pooles, ning saksakeelsetest vanaema
kudusaladused (Omas Strickgeheimnisse) , pitsid ja sokid laiast maailmast. Loodame, et jagub tööd ja raha, siis lähevad ka soovid täide. Igatahes aasta lõpu ja aastavahetuse ja uue alguse raamatusaju järgi võiks arvata küll, et tuleb raamatuaasta.

Hab mir einige Bücher gegönnt. Einige als Weihnachtsgeschenk für mich selbst und einige auch von netten Leuten bekommen. Besonders freut mich das Buch von Nancy Bush über Spitzenstricken in Estland. Das war ein Geschenk von Elizabeth, einer Amerikanin die in Oktober kurz Estland, Tallinn besuchte. Wir haben uns kurz in einem Cafe in Tallinn getroffen und kurz kennengelernt. Sie hat ja gesagt, dass sie sich für Handarbeitsbücher interessiert. So habe ich zu Weihnachten ihr das Handschuhbuch von Kihnu Roosi gesandt (Elizabeth besuchte ja selbst auch Kihnu als sie hier in Estland war). Sie hat mich zwar nicht überrascht, aber riesig gefreut mit dem Buch über Spitzenschals von Nancy Bush. Nur alle Schals sind dort ja so schön, von welchem man jetzt beginnen sollte? Wer die Wahl hat, hat die Qual auch. Wie immer.
Vom Weihnachtsmann habe ich ein Buch mit estnischen Sockenmustern (eigentlich Strümpfe, aber die Muster eignen sich auch für ganz einfache Socken oder sogar für Handschuhe; alte volksfümliche Muster) bekommen. Und selbst habe ich mir das Büchlein über das Maiglöckchenmuster geschenkt. Und noch ein paar andere Bücher wie Zopfbuch von Melissa Leapman und Country Weekend Knits zum Beispiel.

Auf der Wunschliste habe ich aber wieder was neues, zum Beispiel Omas Strickgeheimnisse, Socken aus aller Welt und Ajour, Lace ... oder einfach nur Löcher. Dazu noch Starmore´s Book of Fair Isle Knitting. Hoffentlich kann ich meine Wünsche doch verwirklichen. Auch in diesem Jahr. Obwohl die Wirtschaftslage ist hier ja alles andere als erfreuliche.