Jälle sokid!

Jälle sokid, eksju! Nagu ma muud ei oskaks. Vahel on tunne, et ega ei oskagi.

Sinised on Novita Wool, türkiis, tellitud Harrietist. 2,5 vardad, muster on miskisest ammusest ajast pähe jäänud. Mõjuvad nii vaadatuna soolikatena, pikad ja peenikesed. Jalas on ilusad, ausalt. Vähe sellest, et mulle meeldib Novita Wool, mulle meeldib ka see toon. Peaks omale ühe korraliku täie tellima. Vahva värv ja passib ka poisslastele.

Kirjud on Müürivahest ostetud BBB Martine, 100% vill, kootud sedakorda nr. 3 varrastel. Ilma mustrita. Mulle meeldis see lõng. Ja nii ma saingi sokid. Sest minu puhul kehtib see, et jagajale jäävad näpud. Koon ja koon, aga omal sokke ei ole. Kui vaja, laenan kaasalt. Nüüd aga ostsin lõnga lausa endale. Aga noh, kuniks ma neid kandma hakanud ei ole, on alati oht, et sokid leiavad omale mõne teise omaniku.

Tegelikult olen teinud enamgi. Hakkasin omale suvepluusi kuduma. Varrukateta. Nojah, esteks tegin selle liiga laia, siis pika ja nüüd avastasin, et varrukateta asja ma nagunii ei saaks hetkel kanda. Ma olen omale korraliku T-särgi selga päevitanud. Nii et .. Nagunii on väljas juba sügis. Las idee laagerdub järgmise kevadeni.
Alustasin ka meite Kohe-Koolilapsele kampsi. Kooliks. Kui leiaks homme äkki luku kah, saaks edasi tegutseda. Kooliaeg ei ole ju enam mägede taga.
Selle kooliga ongi jama mõnes mõttes. No ei leia mina minu mõistes ontlikke dresse. Kas on siis liiga suured või veidi liiga väikesed või on materjal nii vastik käe all, et paha hakkab. Või siis on hilp selleks natukeseks ajaks liiga kallis lõbu. Eriti arvestades, et poisi jalas ei püsi pükste põlved kohe miskitepidi tervena. Nii ma siis ostsin dressi jaoks riide, proovin ise.
Õnneks on enamus asju kooliks olemas. Homme on esimene lastevanemate koosolek. Näis mis seal räägitakse.
Teinud olen veel pisile pidžaama, püksid ootavad hetkel kummi. Ja siis kaks trikotaažist varrukateta pluusijupatsit rändavad hetkel koos emaga Kesk-Euroopas. Sooviti reisiks. kuigi suvitusilmu seal RTL-i ilmateate järgi olla ei tohiks.

Aga siinkohal lõpetuseks veel väike magus vahepala. Meite 15. pulmaaastapäeva tort. Lõikasime selle üheskoos lahti ka. Seekord siis. Sest pulmas jäi meil see tegemata. Ja seda väga omapärasel põhjusel. Aeg oli 1991, nagu ta oli. Keeruline. Et saada torti, sai tuttavate tuttavale kondiitrile saadetud nii omad munad kui suhkur ja marjad. Marjatort oli, sest valikuid ei olnud. Aga ... Enne kui aeg jõudis sinnamaale, et noorpaar pidanuks tordi lahti lõikama, oli pea pool tordist söödud. Tort seisis nimelt eraldi laste jaoks kaetud laua kõrval. Ja kaasa vanaema lõikas selle laste ihaldavatele pilkudele järele andes lahti. Nii ei saandki ma ise tordist mitte purugi. Seepärast siis seekord tort nimelt suur ja ilus. Ja see Pagariliisu "Amsterdam" on hea. Meie pere suur lemmik. Nagu Pagariliisu muudki tooted. Nämma.

Wieder Socken! Nr. 23. Türkise aus Novita Wool, 2,5 Nadelspiel. Nr. 24, bunten. BBB Martine. Die Farben haben mir im Geschäft so gefallen.

Und die Torte zu unserem 15. Hochzeitsjahrestag! Schön, nicht wahr? Und hat sehr gut geschmeckt. Wie die von Pagariliisu Bäckerei immer.