Suu vesiseks

No nii, läheb piduks. Igatahes tort on tellitud. Poiss soovis samasugust nagu see esimese koolipäeva tortki oli (pildil). Rohelist. Martsipaniga. Pagariliisust. No ma siis tellisin. Ikkagi juba 8! Nojah, mõni päev on veel aega. Aga varemalt pole ta enne sünnipäeva sel moel päevi lugenud ja praadinud, et mis siis ikkagi. Sest peo saab ta nagu soovis - Megazone.
Poiste värk. Mina tollest lahinguihalusest aru ei saa, aga pole ka ime. Ma ju kõigest plika. Seekord läheb issi neid ohjama, ma jään pisimaga üldse koju. Eks me pidutseme siis laupäeval, ette. Kui tuleb vanaema ja ristivanemad.
Aga tort ajab mulle isu pääle. Magusaisu. No olen tordisõber. Mis parata.
Sünnipäevapeoga seoses tõusid mul aga paar päeva tagasi kuklakarvad lausa püsti. Äkitselt tuli välja, et samal ajal mil meie planeerisime heas usus lastele pidu, on koolis kevadkontsert ja meite poiss ning nii mõnigi külaline pidanuks esinema. See oleks tähendanud kas külalisteta sünnipäeva (et ei kutsu esinejaid nagu asjassepuutuv õpetaja välja pakkus) või esinejateta pidu. Õnneks saime nihutada üritust päeva võrra. Aga ma jõudsin enne juba korralikult närvi minna. Et see "avastus" sattus niigi segasesse päeva (auto remonti ja korraga puudus igasugune kontakt töökojaga ja inf olukorra kohta, lisaks veel see õhtune bussiga põngerjate kokkukorjamine ja kojusõit, mida nood lihtsaks ei tee just) tegi asja muidugi veel hullemaks, närvilisemaks. Ma olen ju tuntud paniköör. Hea, et mul on tasakaalustav teinepool, kes sedakorda oli neljarattalise sõbra tõttu aga ka veidi liimist lahti.
Aga kõik on hea, mis hästi lõpeb. Ning rahu sai maapeale ... Tegelikult küll saab kui see pidu läbi saab.

Unser älteste Sohn wir am 23.04 8 Jahre alt. Die Vorbereitungen sind im Gange. Die Torte habe ich schon bestellt (ähnlich der auf dem Bild - ME´s Wunsch). Megazone ist für die Feier reserviert. Die Jungs und ihre Kriegsspiele. Jetzt müsen wir noch die nächste Woche abwarten und überleben.