Statist

Küsimus oli, kas "minna või mitte minna" ja ma siiski otsustasin minemise kasuks. Hea oli, et nii otsustasin. Sest Kammersaalis oli vahva ja lahe seltskond. Ainult jah, pisikud kah. Sest ma kohe tunnen, et minugi majapidamisse sigineb varsti fimo. Ning egas pärlinakkus vist ka enam väga kaugel ei ole.
Ma ise olin kohapeal rohkem nagu statist saalinurgas. Ei õppinud silmnähtavalt usinalt, vaid kaesin kõrvalt inimesi ja tegemisi. Aga elamus seegi.
Nimetet üritust on piltidega valgustanud ja kirjeldanud nii mõnedki sootumaks aktiivsemad tegelased: Elsa, Krentu, Annu, vardakeerutaja, Kuduv Koeraomanik ja Heidi, mis ma siin ikka niisama tühja pläran.
Ja aitäh ka Krentule, kelle raamatutest ma omale soovimaks ühe juurde leidsin. Selle. Seegi oli huvipakkuv, aga ... Oi kuidas mulle kuuluks mõni kasvõi sihtotstarbeline miljon krooni ära...

Aga ega ma tegelt väga rõõmus ja rahul olla julenudki. Sest vaevalt oli kaasa mind bussile pannud, kui ta ise nagu puuga piki pead sai. Reede-õhtusest "kurk-valus" fenomenist sai jalustniitev tõbi. Vähemalt tema kirjeldatud tunde järgi. Nii ma siis kappasingi ühel x ajahetkel Linnateatrist apteeki ja siis bussile, et tõbine taas jalule aidata. Aga nagu see elu juba kord on ... Tema sai jalad alla, aga mina ... Täna on parem toolilt mitte tõusta, pea käib ringi. Millest küll? Mul pole kunagi vererõhuga probleeme olnud? Ja muud ma kahtlustada ei oska. Ning rase ma ka ei ole. Kuigi eilsest saati seda minult erinevates kontekstides kogu aeg küsitakse.

Ich war am Sonnabend im Stadttheater mit den anderen Handarbeitsfrauen. Frühjahrstreffen. Das Thema war wie versprochen (und besprochen) - Fimo. Die Veranstaltung haben geschildert auch: Elsa, Krentu, Annu, vardakeerutaja, Kuduv Koeraomanik ja Heidi. Leider meistens doch nur in Estnisch. Es war aber schön und lustig.
Bisher habe ich Fimo und Perlenspiele vom weiten betrachtet, jedoch hat Fimo jetzt auch mich angesteckt. Ah wie schöne Sachen (Perlen) man daraus machen kann. Und somit auch schönen Schmuck.