Ei mingit kesklinna
Ja mina ullike mõtlesin täna, et lähen homme linna. Seal on aga lausa lahing. Märatsevad. Ei ja veelkord ei. Ja pisemad jätan ka koju. Ainult 1 mure on .. Ma pidin homme ühe asja plaadil töösse saama. Kokkusaamine kokku lepitud. Ja emale vaja asjad ära viia ...
Süda on raske. Mul tuli meelde 1991. Me olime augustiputšiks kaasaga paar päeva abielus olnud kui ta öösel teletorni manu siit tormas. Mina ulgusin hirmust kohe leseks jääda roosas hommikumantlis trepil. Prrr .....
Und ich habe gedacht, dass es morgen ein schöner Mittag im Cafe sein wird. Keinesfalls gehe ich in die Stadt. Da ist ja richtig die Hölle los. Wegen des Bronzesoldats. Flammen, zerschlagene Fenster ...
Die Kleinen bleiben ja auch zu Hause. Prrr ...
Ich erinnere mich an die Ereignisse im August 1991. Augustputsch. Am 19. August. Am 17. August wurde ich ja kirchlich getraut. Und gleich, nach ein paar Tagen ging mein Mann zum Fernseheturm. Da stand die Sowjetarmee dem estnischen Volk gegenüber. Damals hatte ich Angst. Jetzt auch.
Labels: Meiega juhtub alati midagi
3 Comments:
praegu on rahulik, ära muretse.
Õnneks olen ma hetkel kodus ka. Aga lasteaeda hommikul helistades ütles üks kasvataja, et neil soovitati lapsi õue mitte viia. Ja kangialuses olevat olnud mingi venekeelsete noorte kamp.
Aknad terved, aag nad ei jäänud päris sündmuste epitsentrisse ka.
Ikkagi. Hirmutav.
Ma loodan, et pikapäevaõpetaja täna lapsi Endlasse ujuma ei vii.
Ich hoffe, die Unruhen sind bald vorbei und Du kannst wieder friedlich durch die Straßen gehen.
Alles Gute wünsch ich Dir
Viele Grüße
Elke
Post a Comment
<< Home