Eelõhtul
Juhuu! Täna maabus postkasti meil, et minu tellitud raamat on saabunud. Nüid veel vaid ülekanne Krisole ja siis ootame kullerit. Aga seda uudishimuga segatud rõõmu on veel paar päeva oodata .. Ootamine on aga teadupärast pikk. Raamat ise on Victorian Lace Today.
Homme jälle Haapsalu sall. Mul on seda va ämblikuvõrku hetkel oma 50 cm.
Esialgse nuppudega mustri mõtte matsin maha. Proovisin nuppe nii ja naa, paksemate lõngadega on neid ju kootud küll ja rohkem. Ning ka tagasireal mahakudumine pole teab mis keeruline asi. Aga ... Ükski proovitud variant ei näinud õige. See esimene mustrieelistus oli sama mis Vardamooril. Mulle väga meeldib nii muster kui ka Vardamoori sall, niipaljukest kui ta toda ilmutab. Aga ... kuna nuppude õppimine pidi jääma kursuse lõppu, siis ... Omaenda hingerahu huvides teen ma järgmise sallikatsetuse nuppudega. Ma tean iseennast. Kui tundub, et pole ikka päris nii, siis .. Ma kukun ju harutama, olgu tehtud palju on.
Seekord siis sedamoodi.
Aga vigadest ja harutamisest. Kolan siin mööda mitmesuguseid blogisid. Ja huvitavaid asju tuleb ette. Näiteks: palmikutega kamps. Kena on. Aga ... vigane, nagu välja tuleb. Kellel ei juhtuks. Aga see vigade parandus .. Minu jaoks muljetavaldav. Mina tõmbaks üles ja kooks uuesti. Aga on ka lahedam lahendus.
Habe heute eine Mitteilung erhalten, dass mein Buch angekommen ist: Victorian Lace Today. Nur es wird noch ein paar Tage dauern bis ich das in der Hand habe. Hoffentlich wird das ein Vergnügen sein nach all den arbeitssamen Tagen.
Und morgen muss ich wieder los, der Strickkurs zum Thema Haapsaluer Schal geht ja weiter. Habe bei diesem ersten Schalversuch auf Noppen beim Musterwahl verzichtet, obwohl ein mein Lieblingsmuster die enthält. Das nächsten Mal. Habe ja die mehrmals gestrickt, jedoch nicht aus so feiner Wolle. Und unterschiedliche Möglichkeiten Noppen zu stricken werden wir erst am Ende des Kurses behandeln. Ahh, wie mir der Schal von Terje gefällt.
6 Comments:
ma just ka uurisin seda palmiku parandmise tehnikat! Ise küll niisugust nikerdamist vist ei suudaks ette võtta.... Aga mina muidugi tavaliselt ei koo sellist kampsunit ühes tükis ka. Ühe hõlma ülestõmbamine vigade paranduseks poleks nii valuline tegevus.
Kuule, kui sa selle raamatu kätte saad, äkki tutvuneks koos sellega? Mõnel sobival päeval, mõnel sobival hetkel.
Meelsasti, Terje. Aga ta peab enne kohale jõudma.
Kuna varemalt on posti ootamine vahel pikaldaseks veninud, siis seekord valisin kulleri-variandi. Näis siis.
Küll see päris kohalejõudmine siit rõõmuna ka välja paistab.
see harutamise teema on mulle väga tuttav. vahel ma mõtlen, et kas mul mitte harutamisest suurem rõõm ei ole kui valmissaanud asjast:p ma olen vist sellepärast nii väheproduktiivne, et püüan oma sinilindu igas töös kätte saada...
Kodune tähelepanek (kaasa poolt tehtud) on see, et ma pidin rohkem harutama kui kuduma. Aga see ei ole ometi tõsi! Kuigi seda harutamist tundub vahel palju olevat küll. Mis parata kui tahaks alati parimat püüda. Alati ikka ei õnnestu.
Oma arust nagu jätsin teate, aga siin pole küll jälgegi näha.
Seda, et see raamat erutab mindki, kui mitte enne siis äkki järgmisel haapsalu salli kursusel võtad kaasa.
Post a Comment
<< Home