Pikk päev

Minu kingitus, mille ma laupäeval sain. SKS. Niiii pehmeke. Ja millised kommid. Mmmmm.
Veelkord, Sala Sõber, suur aitäh!

Ja hea uudis seegi, et minu pakike on ka adressaadile kohale jõudnud. Ma väga vabandan paanitsemast, aga mis parata, ma olen kord juba see "tige lehm põhjustas paanikat" tüüp.
Teadmatus tapab. Nagu uudishimugi naabri kassi.

Aga tänasega sain ma selle jõulukuu kõikse tegusama päeva selja taha. Kui nüüd vaid teisi salajasi asju saaks nõkerdama hakata. Kingikoti jaoks ning mida lapsed näha ei tohi.
Aga pidu lastega Nukuteatris oli vahva. Lepatriinude jõulud ja kommijagamine. Sel korral teatas Keskmik, et tema ei taha salmi lugeda. Õnneks ei olnud eriti norija jõuluvana. Nii pääses ka emme lugemisest. Ega seal olekski läind aega vist viimsepäeva laubani kui kõigilt oleks hakatud salme nõudma. Kes tahtis, see esines ja häbelikud pääsesid.
Tüki enda juures segas mind see juba pähekulunud film ja paljuloetud raamat. Selge ju, et kõike ei saa lavalaudadele tuua, aga ... Siiski, mulle meeldis.

Issi käis vanema poisi pikapäevarühma jõulupeol. Ja papa oli tõeliselt üllatunud. Poiss laulis üle saali valjul häälel! Senimaani on minu soaks olnud piinlikud salmilugemisest keeldumised. Küll ei taha, ei viitsi, loe ise jne. Ja nüüd siis sedamoodi. Üllatus missugune. Näis mis ta neljapäevaseks peoks välja mõtleb. Isemõtleja nagu ta on.

Mein SKS Geschenk. Schal - so weich. Und so eine schöne Farbe. Und Schokolade ... Dunkle Schockolade. So lecker.
Und ausserdem ist der schwerste Tag des Dezembers vorbei. 3 Weihnachtsfeier zu derselben Zeit. Geschafft. Oeh. Endlich Abend.