Aitäh, Sala Sõber!

Ja kohale ta tuligi. Minule. Salapakike. Tegelikult oli pakikutse juba neljapäeval postkastis, aga kuna siis enam sidesse ei jõudnud ja reede oli ka teistmoodi päev, siis jäi tänase peale. Ja noh, olgugi et ma hetkel pilti teha ei saa, sest pakk on hetkel veel muude laste eest salajaste asjadega autos ning ootab hetke, mil nood ei passi kullipilgul ukse jures, olen ma paki juba nö läbi tuuseldanud. Või siis mul seda kannatust jagub. Sall on. Selline iluuuussss ja tumepunane. No nagu mulle. Tegelikult ongi ju mulle. Ma oleks selle tegelt kohe linnakäigule kaela pannud ja oma kaelasolnud ussikese autosse jätnud, aga ... No seljasolnud jope manu too poleks passinud ja plaanis oli ka kõigest turule minek ... Aga kenale ja isuäratavale kommipakile panid poisid autos silma peale. Ja see on ka põhjus, miks pakk veel autos on. Nad ei jäta siis ju kivi kivi peale, st. kommi kommi peale. Suuremad. Pisem õnneks šokolaadile ei pretendeeri. Aga nood suuremad on Hävitajad.
Ja nii, kallis Sala Sõber (nagu sa end pakil nimetasid) .. Aitähh!

Minu suur mure on aga ikkagi siit 2.12 teelepandud sõbrakingitus. Ikka veel ei kippu ega kõppu. Kui uue nädala alguses misi ei muutu siinsel rindel, siis hakkame pärima. Mööda posti.

Aga muidu, ega ma suurt miskit teinud ei olegi. Lõnga ostnud, seda küll. Tegelikult on üks Kiri lõpusirgel, see läheb kingikotti. Ja üks taoline tuleks veel jõuda. Ja seda nii, et kolmapäev on viimane päev mil ma neid viimistleda saan. Ma ei saa neid kuskile "nõelutada" kui poisid on kodus. Aga kolmapäev on viimane võimalus, kus nad kõik on veel norm päeva aias ja koolis. Sealt edasi saab elust taas tõeline Segasumm.
Aga tegin veel ühed tillukesed sokid.
Sedakorda veidi suuremad. Vaja oleks veel mõni paar, et nad siis korteriuksele pärja külge kinnitada. Äkki jõuan täna? Ja kooks veel mõned sokikesed lisaks.
Ma alguses arvasin, et nii pisikesi asjakesi on vastik teha, et igavene nõkerdamine. Omal ajal kudus ema mu nukkudele sokke. Ja küll ma imestasin, et kuidas küll? Aga pole see nii hull ühti. Oleks ainult mahti.

Vaat see aeg ..

So, ich habe mein Geschenk vom Geheimen Freund erhalten. Schal wie ich es gewünscht habe. Im Moment gibt es noch keine Bilder, aber hoffentlich kommen die auch. Morgen.
Sonst habe ich nichts Besonderes gemacht. Zum Schenken ein Kiri-Tuch gestrickt. Scheint schön zu werden.
Dann brauche ich noch ein Schal als Geschenk. Für meine Mutter. Ob ich alles schaffe .. Mal sehen.

Und habe auch noch ein paar Kleinigkeiten gestrickt. Wenn meine Mutter früher für meine Puppen kleine Socken strickte, dann habe ich immer gewundert, wie macht man so was Kleines? Und wenn ich mich selbst zum ersten Mal an die kleinen Socken machte, dann dachte ich auch, dass das was Schweres ist. War´s aber gar ncht so schlimm. Jetzt brauche ich noch ein paar Sockenpaare.