Jänes mis jänes

Nojah, panin paki posti, aga või siis minu hingeke rahu saab. Nüüd on hirm. Nagu öeldud, jänes mis jänes. Ja kõrvad on nii pikad, et jäävad tooli jala alla kinni. Oh jah.
Hetkel tunnen, et tahtnuks teha enam kui ma tegin. Aga võib-olla on asi kinni ka lihtsalt minu suurusehullustuses. Sest seda ma põen. Nojah, suur tüdruk ju kah.
Igatahes on mul arvutit lahti tehes nüüd alati pisike hirm. Et äkki ...
Ma olen arvutit ja näiteks omi postkaste üldse pelgama hakanud. Sinna sajab ju igatsugu imeasju. Ja tööd on tänapäeval ka kombeks saata nii, et ei küsi telefonitsi, kas sobib, vaid määrad tähtaja võimalikult lähedale, viskad tööpäeva lõpus (eriti vahva kui see on reede õhtu ja tähtaeg on esmaspäeva varahommik!) töötegija postkasti umbe ja kaod silmapiirilt. Oi kus see mulle ei meeldi. Sellepärast ma käte värinal viimasel ajal arvuti lahti teengi. Ja kuulutan, et ka tööpäeval ilma hoiatamata postkaste ei vahi.

Ega ma suurt miskit teinud olegi ses paberitöö tuhinas. Alustasin nuku riidessepanemist sokkidest, seda asjaolude sunnil. Tahtsin ka teha imepisikesi sokke, aga tulid suuremad. No järgmised tulevad äkki jälle väiksemad. Vähemalt jalad on nüüd nukul soojas. Tegelikult peaks ta poistega koos vanni panema, käsivarred on veidi mustad. Või ei tulnudki see maha enam? Vana nuku kah, kingiti kunagi minule 1-seks sünnipäevaks. Seega pealtpool 35 aastat.

Ja siis käisin möödund nädal kolamas. Raekoja platsi ühest käsitööpoest ostsin üheks kingiks lõnga, teiseks ideeks heiet ja siis leidsin veel sellised kadakast nööbid. Näisid vahvad. Kuhu ma neid kasutan, eks aeg näita. Lastele kuskile vist. Lõhnavad küll mõnusalt.



Ostsin ka heiet. tekkis soov heidest käpikuid teha, aga ma ei soka nende silmade arvuga kuidagi arvestada. Hetkel võtsin aluseks Ullast ühe õpetuse, aga ... Mulle näib, et need saavad sobima küll suure kämblaga Jõuluvanale. Kuigi eks näis. Igatahes ma juba hoiatasin kaasat, et kui mulle on suured, siis PEAB tema neid kandma. Aga võib-olla ei tulegi väga suured. St. hirmul on suured silmad.

Hier und da macht man Puppenkleider. Und so bin ich auch angesteckt. Eigentlich wollte ich nur kleine Socken zum Verzieren stricken, jedoch gelingen die in Puppengrösse. Jetzt muss ich noch auch was Ordentliches zum Anziehen stricken-nähen, denn sonst ist es ja komisch.

Am Wochenende waren wir ja mit der Familie in der Stadt unterwegs. Die Kinder wollten zum Weihnachtsbaum am Rathausplats. Und da sind wir etwas spazierengegangen.
Das ich Wolle für einige Geschenke gekauft habe, das habe ich schon erwähnt. Aber ich fand auch Knöpfe aus Wacholder, die duften so angenehm ... Fand die einfach niedlich. Probiere die mal bei Kinderpullis.
Dann habe ich auch Vorwolle gekauft, rot und weiss. Was daraus wird .. Habe an Fäustlinge gedacht. Nur .. mein erster Versuch mit Vorwolle.