Aga esmaspäevad on vahel sinised

No juhub.
Lähed llõunal sööma ühe riigiasutuse pisikesse puhvetisse. Üks nagi ja pisut rahvast. Sööd, lähed jopet võtma ja .. too tundub võõras, kuigi on sama värvi ja sama mudel. Ainult numbreid väiksem ja taskus on kindad. Keegi oli sinu üleriidega juba ära jalutanud. Kuna suurusnumbris oli tuntav vahe, siis pidi võetu talle aga üsna suur olema. Sinule võõras aga sobimatult väike.

Ja sina tuledki üleriideta koju. Hea, et oli võimalik kaasa treppi tellida ja sai valutult koju.
Näis, kas homme ilmub ka too kiirustades võõra rõiva haaranu välja. Mina jätsin puhvetisse igatahes kontakte igasuguseid. Ja see pidi olema keegi ümberkaudsete asutuste töötajatest. Seda enam, et jope liigne suurus sai tähelepanuta jääda tõesti vaid siis, kui joosti üle õue too üll. Ilma end rohkem riidesse pakkimata.

No ütle veel, et minuga ei juhtu ja esmaspäevad ei olegi sinised.
Ajab naerma, ent siiski segav vahejuhtum.

Am Montag ...
Um Mittag spazierte jemand mit meiner Jacke weg, in der Kaffeteria wo ich gewöchnlich zu Mittag esse. Glücklicherweise hatte ich den Mann, der mich nach Hause fahren konnte. Durch die Stadt hätte ich bei dem Wetter nicht nur mit dem Pulli gehen können.
Komisch. Desto mehr, dass die Jemand hat eigene Jacke da gelassen. Die Jacken sind ja gleich, nur die Grössen sind unterschiedlich.

Mit mir gechieht ja immer etwas ...
Im Estnischen sagt man ja "blauer Montag".