Jõulud tulnud ju!

Ja ta tuligi! Värvipakk! Punane! Ikkagi punane periood. Ent kust ma küll ankeeti tehes teadsin, et järgmiseks just mu punane ajastu sättub.

Pakk on aus. Häeste aus. Mõnus. Lahe. Ja mida kõike veel. Nunnu kruus ja purgike moosi. Lõnga ja silmusemarkereid. Pärlinakkusega nakatamise on värvipakivahetajad vist oma südameasjaks võtnud. Dumle pulgakad panid poised suure kisa saatel nahka. Ikkagi lemmikkommid. Vanemale. Orbiti omastas Keskmik. Ja kassi ootab gurmaani õhtusöök.

Tassimure oligi hetkel päevakorral. Suurem osa nõudest on remondi eest keldrisse pagendatud ja sama käib ka minu lemmikumate kruuside kohta. Olemasolevaist meeldivat ei luba pojad. Küll on üks ühe tass, teine teise oma ja mina pean omad kohvid-teed jooma kruusist, mis mulle kohe mitte kätte ei istu.

Pärlitest (ime küll!) hakkas meite 8-ne omale käepaela nõudma?!? Poisslaps? Aru ma ei taipa? Mingi uus mood või? Ja silmusemarkerid sisaldavad mu lemmikuid millefiori helmeid. Nondest olen ma omale ammu midagi igatsenud. Rohelistest ja punastest. Ja nüüd mul ongi. Silmailuks.

Tõepoolest kuninglik pakk. Tegijast pole mul aimugi. Tartu ja eilane postitamise kuupäev. Kes pani Tartust eile paki teele? Tunnistage üles.

Paki kättesaamine on aga omamoodi lugu. Nimelt heast teenindusest. Pakk tuli kulleriga kodusel aadressil. Aga teadupärast olen ma nüüd juba tööinimene. Olin just varahommikuse hambaarstil käigu järel arvet maksmas registratuuris kui heliseb telefon. Tundmatu number. Et “teile on pakk”. Mis pakk, selle mõistatasin ma oma pisikese blondi peaga kohe ära. Aga kuidas tolleni saada? Ütlesin, et kahjuks ma pole kodus, vaid linnas tööl. Tallinna kesklinnas. Onu tegi teiselpool küll veidi tüdinud häält, et pole tema piirkond, aga küsis kus täpsemalt ja ütles, et ta vaatab mida teha annab. Et äkki annab pakki mõne teise kulleri kätte sokutada, kelle piirkonda jääks ka minu töö asukoht. Mis ma seal ikka ise mõtlesin. Hea, kui saab. Halb kui ei saa. Aga sinnapaika see jäi. Tööpäev ja pidev haigetanud lapse helistamine pani kõike unustama. Ent … Ma plaanisin täna töölt varem lahkumist, et meite pere tõbine ema juurest ära tuua. Ma oleks peaaegu juba “lahkunud olnud”, ent miski hoidis kinni kuni järjekordse kulleri saabumiseni. Ja nii ta tuligi. Mina ütleks, et väga operatiivne teenindus. Samas on juba raske käia ringi pakk kotis ning selle jõuluse sisu imetlemiseks aega ja hetke omamata.

Aga ootamine oli seda väärt.

Parim nali, olgugi et must huumor, oli muidugi ühe töise toanaabri tehtud. Et sellisel aastapäeval pakk. Et nagu .. äkki on pakk kui kirjapomm. Ei olnud. Küll aga oli mõnusalt soe ja armas üllatus peale väga sinist esmaspäeva. No nii sinist päeva kui eile pole mul vist lausa aastaid olnud.

Habe heute meinen Farbpaket erhalten. Rot. Schön, nicht wahr? Und was es alles enthalten hat!