Sõbrapäev

Südamed, südamed ja veelkord südamed. Ilust pääva!

Päev on täna igatepidi punane. See südamete värv ja tänane kiirus takkapihta. Jah, senimaani olen vedelenud siin niisama. Õigupoolest tegin äärepitsi harjutuseks proovilappi, mille ma pea et ära unustanud oleks. Aga peagi tuleb linna minna. Mõtlesin, et kolan ühe korraga omad kolamised ja kui lapse vanaemale loovutamise järel jääb hetk (no peab jääma!), siis kohvitan sutsu ka Apollo raamatumaja kahves Viru tänava alguses. Kuniks on aeg end Mustamäele asutada. Üks avalik kuduseanss kohvikus. Harva väljas käies ... mõnus. Ja kuniks selleks võimalust on. Tegelikult on kirjatöö kiiruse juures selline "juhe seinast" variant vahel vägagi vajalik. Ja saad südametunnistuse piinadeta telefonitsi tehtavatele kiiretele tööpakkumistele vastata, et "tänan ei ..". Muidu tuleb üle huulte ikka pigem see "No heakene küll" ja siis rabad kõige muu vahel nii et nina valge.

PS! Raamatud said kotti. Ei unustanud ää :)

Herzen, Herzen, Herzen ... Einen schönen Tag!
Die Farbe, die den heutigen Tag am besten charakterisiert, ist rot. Rote Herzen, die Hektik. Habe ja heute viel zu erledigen. So ist es, wenn man selten mal aus eigenen vier Wänden rauskommt. Jedoch habe ich mir vorgenommen nachdem ich das Kind der Grossmutter übergeben habe, mich zu einer Tasse Kaffe hinzusetzen und ein paar Reihen ohne störenden "Arbeits-"telefon zu stricken. Da kann man ja ruhig ohne Gewissensbisse auf das Gespräch antworten "Sorry, aber nein ... ". Sonst rutsch ja wieder über Lippen, "ich werde ja versuchen ...". Besonders wenns über Kleinigkeiten (nur ein paar Absätze, ein paar Sätze) gesprochen wird. Alles brauch aber seine Zeit.