Pingelangus

Teinekord on nii, et kui miskit suurt/olulist/pingelist saab eest ää tehtud, siis järgneb omamoodi langus. Pingelangus. Minul kipub see minema ikka ja alati nii, et ma ei suuda miskit teha. Tahaks, aga ... Ei oska kuskilt alustada. Ja seal ma nüüd siis olengi. Need kaks koduvälist tööpäeva on üle elatud. Eile õhtul pidasin kodus juba kaasale loengut vuugimörtidest ja hallituse saneerimise tehnoloogiatest. Professionaalne kretinism. Iseenesest ma lootsin, et täna saavad ilma minuta selle tunnikese hakkama, aga võta näpust.
Nimelt juhtus meil ikka nii nagu alati ning ööl enne minu suurt etteastet tabas Keskmikku mingi oksendamiste laine. Loomulikult oli järgmisel päeval mehel "karjäärikoolitus". Üldiselt on meil nii, et tuleb oma jõududega toime tulla, sest vanaemade tugivõrgustikku pole. See ainus vanaema on nii töine, et ..
Nii tegigi mees otsuse, et mina lähen tööle ja tema jääb koju. Eks ta peab tolle päeva materjali omandama omal käel, sest märtsis peaks tal eksam tulema. Ja nii ta viiski peale seda enda magamata ööd poisi kooli ja pisemad jäid koju. Kaasa kojujõudes startisin mina linna. Tööpäeva lõpuks tormasin mina kooli ja viisin poisi sealt sõbra sünnipäevale. Ja siis koju. Veidi hiljem jällegi kappas kaasa poisile linna järgi ja poodi ja koju. Mina olin õhtuks igatahes laip. Jalad oli sest nö "tahvli ees" seismisest üdini valusad ... Aga hing sees ja päev üsna edukalt üle elatud. Kuuldavasti ei ole need viimased sellised üritused. Mine või juba varakult närvi ...
Naljakas on seejuures see, et kogu see oksendamine selle ööga piirduski. Eile päeval oli poiss nagu ponks. Täna ka, ja kuna täna oli ka vaja tööd teha, siis oli ta minuga kaasas ja käitus imehästi. Saa siis neist lastest ja tõbedest aru ..

Wenn was los ist, dann alles auf einmal ...
Ich habe die schon erwähnte Veranstaltung überlebt und wie es scheint, erfolgreich. Es scheint aber so, dass es in der Zukunft noch derart Veranstaltungen geben wird. Interessant, aber anstregend. Am Abend ist man aber so müde, totmüde .. Und die Beine tun wehe. Kein Wunder, wenn man den ganzen Tag auf den Füssen ist. Besonders nach einer schlaflosen Nacht wegen der Erkrankung des Kindes. Diesmal war Schlimme dabei das, dass in der Nacht vor der Veranstatulng erkrankte MM, unser Mittlerer. Und mein Mann hatte ja eigentlich auch eine wichtige Schulung. Jedoch hat mein Mann beschlossen, dass er zu Hause bleibt und zur Arbeit kann. Gedacht, gemacht. Und das es den Mittleren heute schon wesentlich besser ging, war er heute mit mir unterwegs, bei der Arbeit.