Pakist ja postist
Niih, sõbrapäeva pakk läks posti. Seda siis täna hommikul kell 7.45. Eksole, hea aeg postimaja külastuseks. Aga tegelikult on hästi mõnus variant minu jaoks, sest meite kodune kohalik asub minu jaoks hoopis ebamugaval suunal võrreldes igapäevaste käikudega. Samas tehakse Tallinna Peapostkontor juba pool 8 hommikul lahti. Ning bussiga saan ma kas otse sinna kõrvale või Gonsiori tänava nurgale, nii et vahet ju ei ole. Ja varahommikune aeg on mõnusalt rahulik, rahvavaba. Nii ma jõudsingi veel enne 8 tööle ka. Igati mõnus.
Loodan nüüd vaid, et sõber jääb ka rahule. See on minu igakordne mure. Sest tahan mis ma tahan, suuri kiikse ja miskit väga omapärast ma kokku ei genereeri. Idee võib ju olla ning aega ka, aga lõpuks avastan ma ikkagi, et kas on mingi komponent puudu või taob aeg jalaga p-sse.
Selline see "üli-konnaga" pakk sai. Võib-olla ka pisut lapsik, aga ... See olen mina.
Mis mind aga nö posti manu pahaseks teeb on taas ajakiri Käsitöö. Postkastis ikka veel ei ole. Helistasin täna hommikul. Neidis ütles, et see pole vist veel kandesse läinudki?!? No mida te siis ootate? Samas ma tellimast ka loobuda ei kavatse. Tegelikult jaksan ma ju veidi oodata ka. Ning lisaks on mul hea naabrinaine, kes minu nutu ja hala peale omale ajakirja ostis ja minulegi lugeda loovutas. Nüüd küll juba sealseid ideid realiseerimaks, sest see kolmnurkne rätik haapsalu pitsi teemast puges juba varrastele. Raasiku vikerkaarevärvilisest. Varrastel nr. 3,5. Ent alustasin nö "pääsusaba meetodil", ei mingeid õmblusi kuklale. Tundub lihtsam ja loogilisem.
Ise ma nüüd jurdlen, et kas ma jõuan pool salli valmis, enne kui ajakiri ka minu postkasti potsatab (kuigi lubati paari päeva jooksul) või koguni terve salli? Igatahes hea number on. Mulle meeldib. Mitte et ma kõike teha tahaks, aga ... silmalegi ilus vaadata.
Lõpetuseks: nali naljaks. Kuna viimasel ajal on piltide tegemisega raskusi, kuna päevavalget napib, siis mõtlesin et võtan vastvalminud Shetland Triangle rätiku kaasa ja pildistan lõnavaheajal kasvõi siin Rahvusraamatukogu takka. Niih, sall sai kaasa, aga võite kaks korda arvata, mile ma maha jätsin. Nagu mu kaasa seepeale kostaks(, kui teaks): mõte on hea, aga jalavarjud on kehvad.
Aga nüüd: tööle. Täna on tööpääv läbi ja lõhki. Äkki mahub sesse päeva ka mõni kohvetamise pääv? Mine sa tea, mis uuel nädalal varuks. Ja kui sinine see hästi alanud päev olema saab.
So, habe heute morgen früh das Paket an meinen Freund auf den Weg geschickt. Hoffentlich kommt das schon in ein paar Tagen an.
Und habe gestern Abend einen neuen Spitzentuch angefangen, aus der estnischen Zeitschrift Käsitöö (Handarbeit), Frühjahr 2008. Wieder aus Artistic-Wolle von Aade Lõng (Raasiku) - Regenbogen.
Labels: Meiega juhtub alati midagi, Raamatud, Sallid
2 Comments:
näed, siis ma polegi oma Käsitöö-murega üksi. ajab ikka närvi küll selline asi!
noh, nüüdseks on see esmaspäev juba üsna punane vist ;)
Post a Comment
<< Home