Vaikusele vaheldust

Ma pole veel päris hukas. Lihtsalt töö imeb mahlad ja õhtuks on laip järgi. Seda enam, et kohe algaval nädalal tuleb üks pisike põrumine. Ja see ajab mind närvi, nii et teha-mõelda lihtsalt ei suuda. Õhtuti, kui ma tervet õhtut telku ees diival maha just ei maganud, kudusin pooleteise-kahe rea kaupa toda lehemustrilist rätikut. Rohelist. No tõeline vaev oli. Samas tahaks nii paljusid muid asju teha. Ent paraku on õhtutunnid väga piiratud pikkusega.

Valmis ta siiski sai. Täna venitasin ära ka, sest sellist aega muidu enne järgmist nädalavahetust ei tule. Samas jäid lõngaotsad veel peitmata. Pildi saab siis, kui seegi töö on tehtud. Päris kobe tuli. Milline täpselt, seda polegi raske arvata. Samasugust rätti ja lausa samast lõngast on teinud ka Muhv.

Tööl käies on ajast kahju. Õieti selle puudumisest. Ideid on pea täis. Talv tulemas ning mütsid-kindad-sallid-sokid ootavad juba oma järge.

Das grüne Tuch ist endlich fertig. Uhh! Jetzt, wenn ich auch täglich zur Arbeit muss, gibt es kaum Zeit für Stricken. So habe ich dass wirklich in sehr langsamen Tempo beendet - ein-paar Reihen an jedem Abend. Die Bilder kommen noch.
Eigentlich ist es schade um die Zeit, denn habe eine Menge Ideen im Kopf. Der Winter nähert sich ja. Socken, Mützen und Handschuhe sind an der Reihe ...